Tere külaline!
Meil on hea meel, et tulid uurima, kes me oleme ja mida teeme.

Ruu küla on ilus Põhja-Eesti paepealsel asetsev põlisküla, mis lookleb aastasadu vanade kiviaedade, põlismetsa, Jägala joa ja luidete vahel. Asume Jõelähtme vallas, Harjumaal. Ühelt poolt piirneb küla Jägala jõega, teiselt poolt on piiriks Ruu mets, Kaberla oja ning Kuusalu valla Kodasoo küla.

Ruu küla on esimene suurim rohetuumala Tallinn-Narva suunal ja on valla idapoolseim küla ja territooriumilt Jõelähtme valla üks suurimaid - 17 ruutkilomeetrit.

Ruu küla on klassikalises mõistes hajaküla - siin on sajandivanused talud ja hästitoimivad majapidamised ning me oleme rikas imekauni looduse poolest. Siin on looduskaitse all olevad tammed ja taimed (orhideelised/käpalised), ohvrikivid, allikad ja ojad; siin on ka soo- ja musta toonekure pesitsusalad ning Põhja-Eestis unikaalne kadakamassiiv. 

Mittetulundusühing Ruu küla heakorra selts on loodud meid ümbritseva elukeskkonna parandamiseks, unikaalse loodusmaastiku säilitamiseks.  

NATUKE KA AJALUGU:

Elanike arv 2020: 99

Ajalooline nimekuju:
1241 Rutæ, 1344 Rutto, 1469 Rottaw, 1591 Rudo, 1688 Ruhekyla, 1837 Ruuküll
1850 Ruu

Mõisaline kuuluvus:
Jägala mõis ja Ruu mõis

Kihelkondlik kuuluvus:
Jõelähtme kihelkond

Halduslik kuuluvus: 
19. sajand Jägala mõisavald
1891 Jõelähtme vald
1945 Jõesuu külanõukogu
1954 Jõelähtme külanõukogu
1992 Jõelähtme vald

Ruu (Rutæ) on põlisküla, mida on nimetatud ka „Taani hindamisraamatus”. Küla 8 adramaa valdajaks oli sel ajal Robert Slutter, kuid juba 1249. aastal läänistas Taani kuningasküla Tallinna piiskopile Thorkillile ning 1281. aastal on küla nimetatud koos Jägala piiskopimõisaga.Seejärel läänistasid Tallinna piiskopid küla maid mitmele valdajale. 1560. aastal kinnitas piiskop külast 4 adramaad Gerdt Schüttele (mida enne olid kasutanud talupojad Molle, Bewer, Hanto, Pebbo ja Barthold).

Ülejäänud 3 talu kuulusid 1565. aasta andmetel endiste piiskopi valdustena Rootsi kroonile. Aastal 1623 vahetasid Gerhard Schütte ja Jakob De la Gardie omavahel maid, selletulemusena läks kogu Ruu küla taas Jägala mõisa alla.

Hoolimata sellest, et küla omanikud tihti vahetusid, püsis Ruu küla suurus üsna stabiilsena: 1565 – 7 talu, 1620 – 8 adramaad, 1688 – 10 talu ja 8 adramaad, 1774 – 8 talu ning 1765 – 9 talu.

Ruu mõisat mainitakse esimest korda 1837. aastal. Nähtavasti algas üsna varsti pärast seda ka külamaade mõisastamine, sest 1850. aastal oli Ruu külas veel 4 talu, kuid 1858. aastal ei ole küla enam nimetatud. 1918. aastaks oli Ruu mõisa maadele kujunevas Ruu asunduses päriseks ostetud 16 talu. 1931. aastal loendati külas küll ainult 31 elanikku, kuid juba 1938. aastaks oli talude arv tõusnud 21ni. Küla maadel on mitmesuguseid maastikutüüpe- kadakalistest põõsas-loopealsetest põliskuusikuteni.

MIDA VAADATA, TEADA:

Põlismetsa matkarajad

Vana Antsülüsjärve põhjamoodustis kujutab endast kohati kuni 10 meetriseid metsastunud luiteid, mille peal jooksevad unikaalsed matkarajad pikkusega 6 kuni 8 kilomeetrit.

Ruu tammed
Üti talu juures kasvab kolm põlist tamme, mille ümbermõõt on 3,5, 4,3 ja 2,5 meetrit ning kõrgus vastavalt 23, 25 ja 18 meetrit.

Ruu hobukastan
Nõmme talu välisõue kõrval kasvab põlispuu – arvatavasti 160 aasta vanune hobukastan. Puu ümbermõõt on 3,8 meetrit ja kõrgus 19 meetrit.

Naire/Sukahansu kadakamassiiv
Jõelähtme/Kemba maantee ääres Jägala sillast ca 2 kilomeetrit Kaberneeme suunas asub Põhja-Eesti unikaalne kadakamassiiv, kus kasvab koos 5 erinevat kadakaliiki.

Vaba aja veetmiseks on mitmeid võimalusi

Meie külas elab mitmeid aktiivseid inimesi, kes avavad sulle oma uksed ja on külaliste üle rõõmsad. Meil saab ratsutada, matkata, ratast sõita, aiandusega tegeleda, puutööd proovida ja kanuutada. Uuri järgi!